Saaremaa aasta õpitegu on Kuressaare haigla loengusari „Kuressaare haigla kohtub kogukonnaga“. 

Sarja algataja on hematoloog dr Edward Laane, kes pidas ka esimese loengu 2018. aasta oktoobris, mille teemaks oli verevähk. Alates sellest on loengusarja raames esinenud erinevate valdkondade kõrgelt hinnatud spetsialistid, kes jagavad teaduspõhist teavet meditsiinivaldkonnast kogukonna liikmetele. „Viimasel, 31. augustil toimunud loengus käsitlesime hoopis metsateraapiat. Kõige populaarsem loeng oli 2019. aasta novembris, kus rääkisime toitumisest, aju tervisest ja liikumisest täissaalile. Vajasime kuulajatele isegi lisatoole,“ kirjeldab dr Laane. Loengud on mõeldud kõigile huvilistele ja on tasuta. Nende eesmärk on aidata inimestel paremini mõista tervisevaldkonda, erinevate haiguste tekkepõhjuseid, saada teada haigestumise ennetamise võimalustest, mõista ravimise praktikaid ning laiendada silmaringi end või oma lähedasi puudutavate teemade osas, et osata vajadusel ka enda või oma lähedaste tervist toetada.

Mis oli projekti käivitamise ajendiks?
Dr Laane selgitab, et eelkõige on Kuressaare haigla soov, et kogukonnas viljeletaks tervisesõbralikku eluviisi ja pikeneks tervena elatud elu. „Teadlikkus erinevatest meditsiinivaldkondadest toetab ka haigustest paranemist. Loengud ongi mõeldud kogukonna harimiseks tervisest, terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervislike eluviiside edendamiseks,“ kinnitab ta.

Millised on Teie ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele (ning Eestile) laiemalt?
„Haigla ei ole tänapäeval enam lihtsalt haiguste ravimise koht, n–ö haiglavoodi,“ leiab dr Laane. „Haiglatel, eriti maakonnahaiglatel, on palju enam ülesandeid, sh ka kogukonda õpetav roll. Tähtsaimateks nendest on tervise edendus, haiguste ennetustöö ning terviseharidus. Haigla kohtub kogukonnaga tähendabki seda, et haigla avab oma uksed kõigile. Lisaks, kui lektor on olnud nõus, oleme teinud loengud ka veebis avalikuks, et teaduspõhine, ent lihtsas kõnekeeles edasi antud teave jõuaks võimalikult paljude huvilisteni ka väljaspool Saaremaa kogukonda.“ Loengusarjad on toetanud koostööd erinevate kohalike patsiendiühendustega, tervishoiuteenuste pakkujatega ning ka kogukonnaga laiemalt. Loengud on leitavad: https://www.saarehaigla.ee/kogukonnale/

Pärnumaa aasta õpitegu on Pärnumaa Kodukant MTÜ algatatud kogukondlik siseturvalisuse mäng, mille käigus õpitakse riskiolukordades käituma ning asjakohast häirekeskusega suhtlemist. Siseturvalisuse mängu partneriteks on Pärnu politsei- ja piirivalveamet, häirekeskus, hädaabikeskus, raudteeohutus, pommirühm, maanteeamet, keskkonnaamet jt ohutuse tagajad. Osalejad teevad läbi praktilisi harjutus, kuidas paigaldada lahaseid, siduda haavu ja anda esmaabi. Pärnumaa Kodukant MTÜ esindaja Tiina Heidemann rõhutas, et koolituse eesmärk on eelkõige ikka uute kogemuste ja teadmiste saamine ning ajatute põhitõdede meelde tuletamine. „Õppimise muudab mängulisemaks väike võistlusmoment ja motivatsioonipakk osalejate vahel. Kõik võistkonnad (külade esindused) on saanud kingituseks turvalisuse parendamiseks esmaabivahendite kotid, tulekustutustekid külamajadesse ning sel aastal lisasime ka desinfitseerivad vahendid.“

Mis oli projekti käivitamise ajendiks?
Kui kohalikud omavalitsused on suured, võib juhtuda, et abi ei jõua õigeaegselt abivajajani. Seetõttu on turvaline ja haritud kogukond väga tähtis. Mida kaugemal elatakse tõmbekeskusest, seda iseseisvam ja endaga hakkamasaav tuleb olla. See kehtib ka teemade kohta, millega tegelevad tavaliselt  politseinikud, päästjad, kiirabi. Heidemanni sõnul tekkiski sellest mõte koolitada küla- ja kogukonnaliikmeid, et tõsta nende teadlikkust ja arendada praktilisi oskusi.

Millised on Teie ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele (ning Eestile) laiemalt?
Siseturvalisuse mängu tulemusel on kogukondadel teadmised ja oskused, kuidas käituda ohu- ja riskiolukorras või õnnetuste korral. Lisaks liidab seesugune mäng/kokkusaamine kogukondi, aidates tugevdada suhteid ja parandades kommunikatsiooni, mis omakorda kujundab turvalisema ühiskonna. Tulemuseks on teadlikumad kogukonnad, kes oskavad käituda kriisiolukordades. Tiina Heidemann loodab siiralt, et Pärnumaa osalejad oskavad käituda liikluses vastutustundlikumalt, eristada ohuolukordi ja ulatavad abikäe, kus parajasti abi vajatakse – seda ka väljaspool oma kogukonda, et hooliv ja oskuslik käitumine kanduks edasi ka mujale.