HARJUMAA GIIDIDE KOOLITUSPROGRAMM sündis vajadusest – Harjumaa oli pikka aega olnud üks neist vähestest maakondadest, millel polnud oma atesteeritud giide. Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) eestvõttel otsustati asuda lünka täitma ning koolitama ja atesteerima giide. Selle tulemusena on maakonnas praegu 26 koolitatud ning neist 21 atesteeritud giidi, kes õppinud giiditöö üldpõhimõtteid, kohalikku aja- ja kultuurilugu, omandanud teadmisi loodusest ja muust vajalikust. Ettevõtmise juures on koostööl tähtis osa – algataja ja läbiviija oli HEAK, atesteerimise võttis enda kanda aga Harjumaa Omavalitsuste Liidu juurde moodustatud komisjon. Giidikoolituse läbinud otsustasid ühenduda ka ise ja moodustada Harjumaa Turismiühingu. Lisaks on mitu programmi läbinud inimest saanud julgust oma ettevõtte loomiseks. Nüüdseks on maakonna erinevatel piirkondadel olemas päris oma koolitatud spetsialistid, kelle tegevus aitab edendada nii sise- kui välisturismi.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

Harjumaa giidide koolitusprogrammi eestvedaja, puhkaeestis.ee andmehalduse spetsialist Tallinnas ja Harjumaal (HEAK) Hülle Saarts: See on tegelikult pikem lugu, aga kokkuvõtlikult tugines kogu protsess (koolitused, õppereisid, atesteerimiskomisjoni loomine ja giidide atesteerimine ning nende tutvustamine www.visitharju.ee veebilehe kaudu) vajadusele, nii-öelda rohujuure tasandilt tulnud ettepanekutele. Kuna maakondlikel arenduskeskustel on 2017–2019 aastal olnud võimalik taotleda Euroopa Liidu toetust programmist „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks“, siis see võimaldas Harjumaa giidid koondada ühiseks pereks ja anda neile võimalus saada atesteeritud.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Hülle Saarts: Kõige suurem kasutegur oli, et needsamad tublid giidid leidsid, et nad peavad ka ühise organisatsiooni looma. Täna on Harjumaal aktiivselt tegutsev MTÜ Harjumaa Turismiühing, mille liikmete arv suureneb. Ühing ei ole ainult giididele, vaid sinna võivad astuda ka teised Harjumaal teenust pakkuvad ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja muud organisatsioonid. Nüüd on maakonnal olemas ka giidide andmebaas, milles ära toodud nende tööpiirkond ja -keeled. See omakorda teeb lihtsamaks piirkonnas giidi otsivate inimeste elu. Kõik see on sündinud koostöös, millesse on panustanud paljud inimesed, nimetan neist siinkohal Anneli Kana, Ene Sarapuud ja Joel Jesset.

JÄRVAMAA KÜLAÜLIKOOL sündis Silva Anspali, Maret Pritsi ja Riina Trummi ideede ja koostöö tulemusena, eesmärgiks suurendada kohalike kogukondade teadlikkust, toetada nende toimetulekut kriitilistes ja ebaharilikes olukordades, soodustada koostööd ja omavahelist suhtlemist. Oluliseks peeti ka kultuuritraditsioonide säilitamist. Rahastus tuli LEADER programmist ning läbiviijaks Kodukant Järvamaa. Projektijuhina liitus ettevõtmisega peagi Annely Meerbach. 2017–2019 toimus üle Järvamaa 14 kohalikele inimestele mõeldud õppepäeva, mille teemad ulatusid psühholoogiast ja kodukujundusest rahanduse ja tekstiilide hoiustamiseni. Koolituspäevad koosnesid teoreetilisest ja praktilisest osast ning õpiti oma ala parimatelt. Ettevõtmine oli eeskätt küll suunatud Järvamaa külaseltside inimestele, kuid osalejaid oodati ka mujalt.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

Järvamaa Külaülikooli projektijuht Annely Meerbach: Tahtsime parandada inimeste toimetulekut kohalikus kogukonnas, suurendada nende informeeritust ning parandada koostööd. Kõige olulisema sihtgrupina pidasime silmas maapiirkonnas elavaid keskealisi inimesi, kuna lisaks iseennast puudutavatele küsimustele lähevad neile korda ka laste ja vanematega seonduvad teemad. Koolitustel said osalejad peale teadmiste ka tutvusi ja kontakte ning nendest on juba sündinud uusi algatusi.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Annely Meerbach: Koolitustel osalesid valdavalt naised. On ju teada tõde, et koolita naist ja terve küla saab targemaks! Tegelikke külaülikooli vilju hakkame nägema alles siis, kui kodude aiad ja külamajade ümbrus saavad kaunima ilme, kui oskame ära tunda ja korrastada väärtuslikke päranduseks saadud tekstiile ja fotosid, kui sööme tervislikumalt ja oskame toitu paremini säilitada, suudame sotsiaalteenustes hõlpsamalt orienteeruda või oma rahaasju paremini hallata. Osalejate pilk ja mõttemaailm avardus, nähti ju kauneid paiku ka mujal. Saadi veenduda koostöö eelistes ja usun, et see julgustab tegudele. Külaülikooli suurimaks kasuks loen õppimispisiku levitamist. Nii mõnigi osaleja avaldas soovi käsitletud teemade kohta enam aimu saada ning uuriti, kus koolis midagi õppida saab. Tegelikult on Järvamaa Külaülikooli projekt minugi jaoks olnud suur õppimisprotsess. Suur tänu juhendajatele-teekaaslastele, kelleks olid Riina Trumm, Maret Prits ja Eve Rõuk.

KEELEKOHVIK RAAMATUKOGUS on Tallinna Keskraamatukogus suurt populaarsust kogunud keeleõppeinitsiatiiv, mis ammu väljunud pelgalt kohviku raamidest. Õppida saab oma kodulähedastes raamatukogudes üle Tallinna enamasti eesti keelt aga ka võõrkeeli, nende hulgas inglise (nii eesti kui vene keele baasil), vene, soome, rootsi, saksa, prantsuse, hispaania, hiina, korea ning isegi võru keel. Raha ei küsita ning vestlusi juhivad ja kohvikutööd aitavad nüüdseks juba 31 kohvikus korraldada kümned vabatahtlikud. Osalejaid, kelle vanus ulatub teismelistest eakateni, on kõikjalt üle maailma, koguni riikidest nagu Süüria, Kolumbia, Austraalia ja India. Tallinna eeskujul korraldatakse selliseid ettevõtmisi nüüd mitmetes paikades ka mujal Eestis. Keelekohvikutes osalejatest on saanud omakorda kohvikute läbiviijad, osalemise järel on leitud töökoht või lihtsalt parandatud oma võimalusi tööturul ja ühiskonnaelus.  Kohvikud muudavad ühiskonda sidusamaks – kokku saavad ju väga erinevad inimesed ning suureneb empaatia teistsuguse suhtes.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Kristel Palk:Alustasime 2016. aastal seetõttu, et oleme aastate jooksul näinud raamatukogude erilist ja olulist positsiooni elukestva õppe toetamisel. Raamatukogud on erinevate ühiskonnaliikmete jaoks kergesti ligipääsetavad asutused ning pole enam aastaid pelgalt raamatute laenutamise punktid. Pigem on tegemist kogukonna- ja õppekeskustega, kus saab lisaks raamatutele leida palju muid, elukestvat õpet toetavaid tegevusi. Meie osakonna eripära viis otsuseni keskenduda eelkõige keeleõppele. Alustasime eesti keele kohvikuga, et võtta sihiks just meie riigikeele õppe toetamise vähemusrahvuste esindajate seas. Hiljem lisasime tänu võimekatele raamatukoguhoidjatele ja äärmiselt tublidele vabatahtlikele ka teisi keeli, mida keelekohvikutes või kursustel on võimalik õppida.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Kristel Palk: Keelekohvikuid läbi viies oleme näinud, et lisaks keelte õppimisele saavad osalejad lisainfot ka riigi kultuuri ja ajaloo kohta ning oskavad seeläbi õpitut konteksti panna ja kohalikus kogukonnas paremini toime tulla. Näeme, et inimestele õppimisvõimaluse andmisega oleme indiviidide ja kultuuride vahele ehitanud sildu, mis tavaolukorras sama orgaaniliselt ei pruugiks tekkida. See aga aitab vähendada eelarvamuslikku ja vaenulikku õhkkonda Eesti ühiskonnas.

KOOLITUSTE JA ÕPPEREISIDE SARI KIHNU ETTEVÕTJATELE  on üks osa tegevustest  2017– 2020 aset leidvast rahvusvahelisest projektist Est-Lat UNESCO Turism. Projekt seob kokku 4 unikaalset piirkonda Eestis ja Lätis – Kihnu, Setomaa, Suiti ja Liivi rannik, kus vanad kultuuritradistioonid on igapäevaelu osana säilinud. Ettevõtmise eesmärk oli luua ühine turismitoode UNESCO poolt tunnustatud nelja väikese omakultuuripiirkonna baasil. Ühiselt terviklikku ja atraktiivset turismitoodet pakkudes saavad Kihnu ettevõtjad külastajatele võimaldada osasaamist ehtsast kultuuripärandist. Praeguseks on toimunud 10 koolitust ning mitu õppereisi, millest üks meeldejäävamaid viis Makedooniasse. Projekti tegemistes osalenud 50–60 kihnlast hindavad ettevõtmist kõrgelt, sest see on neile teadmiste kõrval andnud julgust oma asja edasi ajada. Alahinnata ei tohiks ka tugevnevat kogukonnatunnet – tahetakse ju külalistele ühiselt näidata ja pakkuda parimat.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

Kihnu abivallavanem Taivi Vesik: Koolituste ja õppereiside korraldamise eesmärgiks oli ettevõtjate oskuste ja teadmiste parandamine kohaliku kultuuripärandi kasutamiseks oma teenuste arendamisel, uute väljatöötamisel ja pakutavate kvaliteedi tõstmisel. Koolitused ja õppekäigud olid erineva sisu ja teemapüstitustega, näiteks kohaliku toidu väärtustamine, kohalikke toidutavasid järgivate menüüde koostamine, turismipakettide ette valmistamine, – näiteks loodi koostöös pakutav pakett "Tulõ Kihnu käümä" – hinnakalkulatsioonide koostamine, toote ja teenuse disain, graafiline disain, sotsiaalmeediaturundus jne. Ühe sarja koolituspäeva ja töötubade tulemusena loodi esimene Kihnu teemamarsruut „Kihnu reesuratas“. Viidi läbi ka esimene Kihnu kodukohvikute päev, millele eelnes tutvumine setode samalaadsete algatustega.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Taivi Vesik: Kihnu ettevõtjatel on suurepärane võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi oma ala parimatelt asjatundjatelt otse koha peal. On olnud põnev tutvuda teiste projektipiirkondade ettevõtjate tegemistega ja nendelt õppida. On meeldiv tõdeda, et Kihnu inimesed pakutud võimalusi ka kasutasid. Meie külalistel on aga võimalik osa saada kultuuripärandist, mis seob endas kohalike ettevõtjate pakutavad teenused ja tooted ning muudab unikaalse omakultuuri külalistele kättesaadavamaks, arusaadavamaks ja atraktiivsemaks.

KOGUKONNAÕPPE FESTIVAL „KÕIK ÕPIVAD” leidis aset 12.–16. juunil 2018 Narvas ning tõi kokku erinevas vanuses Narva elanikke ja külalisi tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, mõtlemaks Eesti tulevikule ning õppimaks üksteiselt kogukondliku koostööd ja dialoogipidamist. Festivali raames loodi innustav ja toetav multikultuurne keskkond, kus õppida ja end õpetajarolli panna said kõik hoolimata vanusest ning etnilisest kuuluvusest. Suure panuse andsid vabatahtlikud erinevatest riikidest, koostööd tehti nii Narva kui Narva-Jõesuu koolide ja lasteaedade, noortekeskuste, haridusministeeriumi ja muude kohalike organisatsioonidega. Festival tõi kolme päeva jooksul kokku sadu osalejaid ning hõlmas erinevaid töötubasid, pakkudes loovuse arendamist, mänge, keeleõpet, informatsiooni erinevatest riikidest ja kultuuridest. Kaasati ka erivajadusega lapsi ja noori.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

VitaTiim OÜ projektide koordinaator Galina Kušanova: Kogukonnaõppe festivaliga „Kõik õpivad“ soovisime äratada erinevas vanuses inimeste huvi õppimise vastu; luua eeldused koostöö, initsiatiivi ja dialoogi arendamiseks; laiendada ja rikastada osalejate suhtluskonda; edendada kultuuride- ja põlvkondadevahelist dialoogi ning kasvatada solidaarsust. Programm oli väga mitmekesine, tahtsime pakkuda kõigile midagi huvitavat ning võimaldada positiivset õpi- ja osaluskogemust. Festivalist võtsid osa huvilised Eestist, Sloveeniast, Prantsusmaalt, Türgist, Saksamaalt, Hispaaniast, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast, Kreekast, Bangladeshist, Nigeeriast.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt? 

Galina Kušanova: Usun, et saime anda oma panuse ja tõsta veidigi osalust elukestvas õppes. Loodetavasti sai nii mõnigi inimene, kel õppimisega kokkupuudet vähe või kokkupuude ammune, positiivse kogemuse võrra rikkamaks. Pidasime projektis silmas ka võtmepädevuste arendamist. Emakeeleoskus, võõrkeelteoskus, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infotehnoloogiline pädevus, õpioskused, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja kultuuriline väljendusoskus – kõik need olid ühel või teisel moel projektis esindatud ja tähelepanu all. Eriline rõhuasetus oli aga kultuuride- ja põlvkondadevahelise dialoogi soodustamisel. Need  550 inimest, kes projektis ühel või teisel moel osalesid, on kindlasti teadlikumad ja avatumad.