Tiiu Männiste

 


                                                           

Viljandimaa aasta õppija Tiiu Männiste (60) on inimene, kelle elu on pea tervenisti olnud pühendatud õppimisele. Nimetagem aastaid täiskasvanud õppija nädala koordinaatorina ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täiendõppe osakonna juhatajana elukestvat õpet edendades ja leides-tunnustades tublisid inimesi. Märkimisväärne on aga tema enese õppimise ja õpetamise teekond, mis pakkunud küllaga vaimselt rahuldust. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga on Tiiu olnud seotud üle 30 aasta. Ta on pidanud loenguid Baltimaade ajaloost, kunstiajaloost ja Eesti kultuuriloost. Aastail 2011–2015 oli ta Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kultuuriloo külalisõppejõud. Usk enesesse pole kadunud ka keerulisematel aegadel, vaid vormunud hoopiski doktoriõpinguteks, monograafia „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel“ kaitsmist ootamas. Et Tiiu on aktiivne ka ühiskondlikult, on sellise teadmiste- ja kogemustepagasi juures iseenesestmõistetav. Ta on aastaid panustanud Viljandi linna heasse käekäiku ning aidanud kujundada Eesti haridusmaastikku. Tiiu julgeb arvamust avaldada ja on kompromissitu, kui vaja. Kahe tütre ja kolme lapselapse vanaema plaanib peatselt taotleda andragoogi 8. taseme kutset.

Miks Te õpite?
Olen väga uudishimulik, mind huvitavad poliitika, ajaloo ja kultuuri protsessid, nende seosed ja tagajärjed. Vanusega see huvi on kasvanud, kunagi õpitu – olen ajaloolane – saab aina uusi tähendusi. Keegi on öelnud, et maailm on üks suur vastus, teaks vaid õigeid küsimusi. Õppimise protsessis oma küsimustele vastuseid saades tekivad aina uued küsimused, sest ükski teadmine (vastus) ei ole ju lõpuni valmis, see areneb koos õppijaga.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Oma pikaajalise kõrgkooliõppejõu staaži jooksul olen pidanud ennast pidevalt erialaselt täiendama. Kuna maailm muutub meie ümber aina kiiremini, tegelen tegelikult aina ümberõppega. Õppimine ei ole toonud minu ellu materiaalset küllust ja karjääriedu, küll aga vaimset rahuldust. Igasugune õppimine aitab kõigepealt saada aimu iseenesest – õppimise protsessis jõuame alati ringiga enda juurde tagasi.