Valgamaa aasta õppija Jörgen Viilup (30) on läbi ja lõhki metsamees – juba varasest noorusest huvitas mets ja metsatehnika teda väga. Just sedakaudu jõudis mees ka õppimise juurde tagasi, ehkki vahepeal sai mitut sorti töömeheleiba maitstud ja jooksvalt end täiendatud. Jörgeni koolitee jäi pooleli 2006. aastal, kui ta Valga Gümnaasiumi 11. klassis õppis. Tahtmine töötada oli sel hetkel suurem ja komistuskiviks sai keemia. „Kindlasti mängis rolli ka noorus ja tüdrukud,“ muigab mees. Järgnes töö Venemaa metsades, siis Norras moodulmajade ehitajana, siis Soome laevatehases, Kreetal vetelpäästjana, kuni lõpuks ka kodukamaral – taas metsandusettevõttes – amet sai leitud. Lõpetamata keskharidus oli aga ammu hingel pakitsenud ning pere toe ja innustuse najal sai asi ette võetud ja lõpule viidud. Klassikaaslased räägivad temast kui tahtejõulisest, huumorimeelega džentelmenist.

Miks Te õpite?

Mu tööandja, Valga Puu OÜ, suunas mind 2016. aastal Luua Metsanduskooli omandama harvesterioperaatori 4. taseme kutset. Sealt see taim idanema hakkas. Pooleli olev keskkool oli ammu juba hingel ja lootsin-tahtsin et 30-aastasena võiks see asi ikkagi tehtud olla. Ajendiks oli ka mu pere – elukaaslane, viiene poeg ning aastane tütar. Kõige suuremad utsitajad keskkooli naasma olid mu elukaaslane ja ema. Muidugi võlgnen erilise tänu oma põhikooliaegsele õpetajale Helle Ritsole, kes juhtis Valga Kaugõppegümnaasiumit, kui mina sinna haridusteed jätkama läksin. Tänu temale ja imetoredale keemiaõpetajale Piret Marksonile ma selle teekonna ette võtsin ja nende julgustusel selle ka lõpetasin. Olen kõigile toetajaile väga tänulik!

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Loodan edasi õppida mõnel metsanduserialal, võimalused selleks on kõvasti avardunud. Kogesin koolis väga palju mõistvust ja kohtusin suurepäraste inimestega nii õpetajate kui klassikaaslaste seas. Kooli toetav keskkond on andnud palju enesekindlust ja tahtmist edasi õppida. Nüüd, täiskasvanuna, olen aru saanud, et õpitakse tõepoolest iseendale.