27.oktoobril 2010 toimus seitsmes andragoogika sümpoosion, kus oma kogemusi jagas täiskasvanute koolitaja Susan Bramley, kes on 12 aastat töötanud Suurbritannia kutseõppeasutuses Lancaster & Morecambe College.

Esmalt selgitas ta Suurbritannia koolisüsteemi, mis oli huvitav ja vajalik, et pare- mini mõista tema töö eripärasid.

Lancaster&Morecambe College’is õpib palju erinevate õpikogemustega õppijaid. Neile õpetatakse valitudvalitud eriala kõrval ema- keelt ja matemaatikat. Susan Bramley on literacy tutor st õpetab inglise keelt. Nii inglise keelt kui matemaatikat püütakse õpetada läbi igapäevatööde.  Näiteks õpivad tulevased juuksurid antud valdkonnaga seo- tud termineid ja õigekirja, aga ka suhtlemist kliendiga ja hindade kokkuarvutamist jne. Kuna paljudel inglastel on probleeme oma emakeeles toimetulekuga, on inglise kele õpe väga vajalik.

Susan õpetab formaalõppes nii noorukeid kui ka täiendõppeosakonnas täiskasvanuid. Tihti juhtub, et vaimselt täiesti normaalsete õppijate kõrval on klassis ka kerge puudega inimesi ning erinevate õpiraskustega, tähelepanu- ja keskendumishäiretega, Aspergeri sündroomiga õppijaid, samuti autiste ja ka psüühiliste häiretega inimesi. Kõik need õppijad vajavad erinevat lähenemist, korraga võib klassis olla umbes 15 inimest, kellest mitmed vajavad erilist tähelepanu. Küsimusele, kuidas sellises olukorras on võimalik toime tulla, andis Susan vastuseks selgituse, et kolledžis on palgal mitmed õppeassistendid, kes käivad probleemsete õppijatega koos tunnis. Ühes tunnis võib vahel olla korraga ka kaks õppeassistenti, kes on teatud õppijatega kaasa tulnud ning aitavad neil järgi jõuda. Ilma nendeta ei olekski õppetöö sellisel kujul võimalik, nentis Susan. Kahtlemata on ka tema õppinud erinevaid metoodikaid, kuidas õpiraskustega inimesi õpetada. Näitena selgitas Susan, kuidas keskendumishäirega õppijale tuleb pidevalt pakkuda vaheldumisi erinevaid tegevusi. Autistiga aga ei ole võimalik teha tunni ülesehituses mingeid muudatusi ega lõpetada tundi enne kokkulepitud aega – autist lihtsalt ei lahku enne tunni ametlikku lõppu klassist.

Kõige lõpetuseks tekkis osalejatel küsimus, kust leiab Susan motivatsiooni kõige selle jaoks. Susan vastas naerdes, et tema amet eeldab inimeselt soovi aidata ning ta tunneb, et ta teeb vajalikku tööd. Sümpoosioni lõpus kutsus ta lahkelt kõiki Lancaster&Morecambe College’sse, et igaüks saaks veenduda, kuidas sealne igapäevane õppetöö välja näeb.

Sümpoosion toimus ESFi programmi "Täiskasvanuhariduse populariseerimine" raames.