AASTA ÕPITEGU 2017, JÄRVAMAA NAISETTEVÕTJATE TEABEKESKUSE ETTEVÕTLIKE NAISTE MOTIVATSIOONIKOHVIK sündis Sille Erala eestvõttel, kes oli mitmelt tuttavalt kuulnud, et tahaks midagi teha, aga see, mida ja kuidas vajaks veel mõtlemist ja arutlemist. Üsna pea leiti ruumid ning kogunes ligi 30 naist, kellest paljud said loengute ja kohtumiste tulemusena tõuke oma ettevõtte loomiseks või juba olemasolevale uue hoo sisse lükkamiseks. Motivatsioonikohviku programm koosnes kolmest moodulist: äratus- ja enesearendamise moodul, ettevõtlikkuse moodul ning ettevõtluse moodul. Sille sõnul olid moodulid ja teemad planeeritud nii, et alustuseks saaksid osalejad positiivse õpikogemuse ja õpiksid ennast paremini tundma, seejärel genereeriksid ideid ja arendaksid ettevõtluse ideed edasi ning saaksid praktikutelt tuge ja nõu plaanide elluviimisel. Ta rõhutab, et ilma abi ja toeta ei oleks ettevõtmine olnud mõeldav ning on väga tänulik Heidi Antonsile, kes nõu ja jõuga kaasa lõi.

Mis oli projekti käivitamise ajendiks?

Motivatsioonikohviku käivitaja ja OÜ Positiivne Tulem juhatuse liige Sille Erala: 2015. aasta sügisel juhtusin kokku mitmete naistega, kes jutuajamise käigus ütlesid, et tahaks midagi teha, aga päris täpset ettekujutust neil veel ei ole. Nii mõnigi oli mõttega, et võiks ettevõtlusega alustada, olemasolevat ettevõtet edasi arendada või võtta mõni uus enesetäiendamise suund. Oli ka koduseid naisi, kes tahtsid taas aktiivsed olla. Lõpuks küpses otsus – tuleb midagi teha, sest ükshaaval motiveerimisega kaugele ei jõua. Projektis oli väga oluline osa mentorlusel, äriplaanil ja grupi toetusel. Mentorluse käigus suunati naised endasse vaatama ja ennast tundma õppima. Äriplaani moodulis aitasin neil äriplaane koostada ja hiljem juhendasin, kuidas ühise grupina tegutseda.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Sille Erala: Kasu ongi need ettevõtlikud naised, kes usaldavad ennast, julgevad oma elus muudatusi teha ja väärtustavad ka oma perekonda, sõpru ja tööd. Ettevõtmisest kasvas välja hea võrgustik, kus naised leidsid mõttekaaslasi. Motivatsioonikohviku idee on ka laiemalt populaarsust kogunud ning minult on küsitud, et kas võib seda formaati ja teemasid kasutada. Olen rõõmuga nõus, sest nii saab meie tegemiste tulemusena veel keegi Eestimaal häid mõtteid ja eneseusku.

AASTA ÕPITEO ERIPREEMIA 2017, VANA-VÕROMAA SUITSUSAUNAKOMBESTIKKU TUTVUSTAVAD KOOLITUSED JA TÖÖTOAD sündisid soovist hoida suitsusaunaga seotud rikkalikku kultuuripärandit tänapäeva infomüra alla mattumast. Eda Veeroja, Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu eestvedaja ja Mooska talu perenaine on juba aastaid koolitanud täiskasvanuid, noori ja lapsigi suitsusauna ja toidupärandi alal. Koolitustel osalejad saavad omalaadse kogemuse ja tõdemuse osaliseks – saun saab olla õpetaja! Suitsusaun nõuab paljusid teadmisi ja oskusi, mis kipuvad unustusehõlma vajuma. Seda suurem on rõõm, kui saad tagasi osaks traditsioonist, teadmisi edasi kanda ning oma viltuvajunud saunaga koos taastada ka hingelise tasakaalu. Koolitustel osalejad leiavad koguni, et saunast on saanud paljudele hingepide, mille abil tuntakse seotust eelnevate põlvkondadega. Selle kindlustunde eest ollakse Edale väga tänulikud.

Mis oli projekti käivitamise ajendiks?

Mooska talu perenaine Eda Veeroja: Suitsusaunal on oluline osa enesetajus. Meie esivanemad on põlvkondade kaupa sündinud suitsusaunas, pühitsenud suitsusaunas oma eluringi ja looduse aastaringi. Viimne teekondki algab suitsusaunast. Tänapäevane järjest kiirenev elutempo on toonud kaasa uued prioriteedid ja uued kombed. Ometi on suitsusaunad alles, saunaga seotud kombestik aga hääbumas. Mooska talu suitsusaunas peetakse vanu tavasid au sees. Suitsusauna kombestik on küll olnud väga suletud ja perekeskne, ent oleme otsustanud jagada teadmisi Vana-Võromaa ja oma pere saunakommetest kõigi suitsusaunahuvilistega. Suitsusaunakultuuri saab tugevdada ja elus hoida koolitustel ja töötubades, populariseerides ja koolitades. Vana-Võromaa suitsusauna pärand on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Eda Veeroja: Koolituste ja töötubade käigus vahetatakse teadmisi ja kogemusi. Suitsusauna kombed ja teadmised saavad süstematiseeritult ja praktiliselt kättesaadavaks paljudele huvilistele. Suitsusaun on meie oma kultuur, mille teadvustamine lisab eneseteadvust, terviseteadlikkust ja järjepidevust põlvkondadevahelisel suhtlemisel. Suitsusaunaga seotud oskused, teadmised ja pärimus on paremini teadvustatud ja kasutatavad. Ehitatakse juurde uusi suitsusaunu, vanu saunu taastatakse, vanu kombeid uuritakse, taaselustatakse ja väärtustatakse.